Süvahingamine tagab hea terviseEnamik naisi hingab roietevaheliste lihastega ega tõmba kopse õhku täis. Mehed kasutavad hingamisel kõhulihaseid, aga nemadki ei hinga lõpuni välja. Korrapärased hingamisharjutused muudavad pinnapealse hingamise sügavamaks ja rütmilisemaks, aitavad ventileerida kopse ja parandada ainevahetust, ühtlasi ergutavad vere- ja lümfiringet...
Loe edasi...
Kuusepuu jõulupuunaJõulukuusk on üpris hiline nähtus, avalik kuusk olevat püstitatud Tallinnas turuplatsile küll juba XV sajandil, aga tuppa toodi hoopis hilisemal ajal...
Loe edasi...
Kõrvenõges - supertaimKõrvenõgese ravitoime on nii juurtel, vartel, lehtedel kui ka õitel, mis teeb nõgesest supertaime. Eriti kasulikud on noorte nõgeste ladvad...
Loe edasi...
Kevadväsimus - müüt või tegelikkusTänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on akud täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi. Tegelikkuses pole kevadväsimus põhjus, vaid see on vale eluviisi ja toitumise tagajärg ning oleneb natuke ka suhtumisest, kuna tänapäeva inimestel on aina suurem surve edukas olla...
Loe edasi...
Käekirja seos iseloomugaKui anda pliiats kätte väikesele lapsele, hakkab ta sirgeldama. Väikeste laste kritseldustel on kolm põhitüüpi. Rõõmsameelne ja healoomuline laps sirgeldab avarate ja ümarate joontega, rohked kaared on tema sirgeldustele iseloomulikud. Toimekas, elav ja rahutu laps sirgeldab lõngakera sarnaseid kujundeid. Pahur, jonnakas ja agressiivsusele kalduv laps sirgeldab nurgelisi ja otsekui murtud jooni...
Loe edasi...
Millest aru saada, et keha tahab juua?Arvatakse, et inimese keskmine veevajadus on umbes 2 liitrit, aga tegelikult sõltub see iga inimese eripärast (soost, vanusest, füüsilisest koormusest, kehakaalust, energiavajadusest, kehalisest aktiivsusest. Väike kogus vett moodustub keha ainevahetuse käigus ja osa saadakse toiduga. Palju oleneb ka sellest, millises kliimas inimene elab. Nii palju kui keha kaotab vedelikku, peab ta asemele saama, tervise seisukohalt on oluline hoida keha veetase tasakaalus...
Loe edasi...
SuhtekarmaSuhtekarma on kõige intensiivsem ja nõudlikum karma, suhetega seotud õppetunnid on elus kõige olulisemad. Kõige esmane suhtekarma õppetund ütleb, et inimesed armastage üksteist. Aga isetult armastada on väga raske...
Loe edasi...
Kuidas aroomid meid mõjutavadLõhnade mõju pole võimalik teaduslikult selgitada, aga teada on, et Maakera üle kaheksast miljonist lõhnast on umbes 10% aromaatsed lõhnad, millel on teatud toime inimese organismile, tema psüühikale ja meeltele. Alljärgnevalt enamlevinud lõhnade maagilisest mõjust...
Loe edasi...
5 vastuväidet töönarkomaanileÖeldakse küll, et "töö tegi ahvist inimese", ometi on ahv oma elukeskkonnaga palju paremini kohanenud. Loomad üldjuhul ei rabele mõttetult, vaid tegutsevad ennastsäästvalt. Inimene aga rabab oma tervise, une ja lähedaste arvelt...
Loe edasi...
6 peamist kutsesuundumuse tüüpiTöömaailm on mitmekesine ja pakub inimestele erinevaid võimalusi oma karjääri kujundamiseks. Üks oluline aspekt, mis mõjutab meie kutsevalikuid ja -suundumusi, on meie isiklikud kalduvused ja eelistused...
Loe edasi...
12 karmaseadust igapäevaelu tarbeksKarma kõige olulisem seadus on põhjuse-tagajärje seadus. Mida iganes inimene teeb, see tuleb tema juurde tagasi (nii hea kui halb). Kui ihaldatakse õnne, siis tuleks olla õnnelik, kui soovitakse sõprust, siis tuleks olla sõbralik...
Loe edasi...
Põõsasmaran aiasPõõsasmaran kuulub roosõieliste taimede hulka ja kasvab Eestis ka looduslikult. Ta on mitmeaastane heitlehine taim ja üsna vähenõudlik kasvutingimuste suhtes...
Loe edasi...
Test: kui sarmikas Sa oled?Paljudel inimestel õnnestub kõik ilma suuremate pingutusteta, teised peavad ka tühiste asjade pärast palju vaeva nägema. Saavutused on sageli seotud inimese karisma ja sarmiga...
Loe edasi...
Vaesuse karmaVaesuse toovad inimesed ise oma ellu, see pole Saatuse või Jumala tahe. Igaühe ees on vaba valik, aga vaesusest väljatulek on üks raskemaid väljakutseid üldse. Vaesuses elab miljoneid ja miljoneid inimesi. Idamaade filosoofia järgi tuleneb vaesuse karma rikkuse valest kasutamisest eelmises või ka selles elus...
Loe edasi...
Nii kavaldate oma aastad üleVarem või hiljem on iga inimene peeglisse vaadates sunnitud tõdema, et aeg on halastamatu. Mida oleks võimalik teha, et vaim oleks ergas ja keha toonuses ka küpsetes aastates?
Loe edasi...
Kuidas tunda ära oma elu eesmärki ja karmatKarma ja elu eesmärk ei ole sama. Karma on tegude vili, valikute tagajärg, aga eesmärk on roll, mida elus mängida tuleb. See on elu peamine ülesanne. Elu eesmärk on alati olemas, karma tõttu inimene kas liigub selle poole või sellest eemale, sest karma tekitab teatud olukordi elus...
Loe edasi...
Kolm põhitõde õnnelikumaks eluksPole vaja teiste ellu liiga aktiivselt sekkuda näilise püüdega seda paremaks muuta. Isegi vanemad peaks laskma oma täiskasvanud lastel ise oma elu elada. Keegi ei saa kellegi teise eest õigeid otsuseid langetada...
Loe edasi...
Eksamiteks valmistumineEksamite sooritamise edukus oleneb inimese võimekusest ja suhtumisest ning oskusest õppida. Vastu tahtmist õppides ei saavuta tavaliselt häid tulemusi või on saavutused lühiajalised. Huvi ja arusaamine eksami vajalikkusest on parimad motivaatorid. On vaja endale selgeks teha, miks on just see eksamisooritus tähtis ja konkreetne õppeaine vajalik. Ei õpita mitte kooli ega hinnete pärast, vaid ikka iseenda ja elu jaoks...
Loe edasi...
8 võimalust viina kasutamiseksViinal on oma koht rahvameditsiinis. Vanarahval on selline ütlus, et kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Sellel ütlusel on muidugi oma ohupool, aga teatud tõeiva selles siiski on...
Loe edasi...